Tervishoiu- ja sotsiaalteenuste lõimimisega luuakse süsteem, mis pakub inimesele just tema vajadustele vastavat terviklikku abi ning muudab teenuse saamise talle kiiremaks ja lihtsamaks. Olukorras, kus umbes neljandikul elanikkonnast on neli või enam kroonilist haigust, millega sageli kaasnevad ka sotsiaalsed probleemid, ei suuda ükski teenuseosutaja vaid oma valdkonna piires üksi tegutsedes aidata inimest tervikuna.

Selleks on vaja teha nii tervishoiu siseselt kui ka tervishoiu ja sotsiaalteenuste vahel senisest tihedamat koostööd.  Sotsiaalministeerium soovib tervishoiu- ja sotsiaalteenuste korraldamist ühendades luua tervikliku abisüsteem -> TERVIK

______________________________________________________________________________________________________________________________

 

*  *  *  *  *

Raplamaa õppereis Soome: kuidas toimivad heaolupiirkonnad ja mida saame sellest õppida?

Projekti „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli jätkurakendamine Raplamaal“ juhtrühm käis 5.–6. mail 2026 õppereisil Soomes, külastades Kesk-Uusimaa ja Lääne-Uusimaa heaolupiirkondi. Õppereisi eesmärk oli tutvuda Soome tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi integratsioonireformi ning heaolupiirkondade töökorraldusega, et õppida nii headest praktikatest kui ka reformi käigus ilmnenud väljakutsetest.

Delegatsiooni võtsid vastu Rapla maakonna kauaaegsed koostööpartnerid ja kontaktisikud Nurmijärvilt – Riina Mattila ja Merja Winha-Järvinen.

Soome heaolupiirkondade reformi üheks peamiseks põhjuseks oli elanikkonna vananemine ning kasvav vajadus eakatele suunatud kohustuslike teenuste järele. Väiksematel omavalitsustel muutus nende teenuste pakkumine järjest keerulisemaks, mistõttu otsustati ühineda suuremateks piirkondadeks. Täna kuuluvad heaolupiirkondade vastutusalasse sotsiaalhoolekanne, tervishoid ning päästeteenus.

Soomes on kokku 21 heaolupiirkonda, eraldi üksusena tegutseb Helsingi. Piirkonnad on nii territooriumi kui ka elanike arvu poolest väga erinevad – näiteks Lapimaa on pindalalt väga suur, kuid hõreda asustusega, samas kui Nurmijärvi piirkonnas elab palju noori peresid ja lapsi ning suur väljakutse on lasteaiakohtade nappus. Tavaliselt moodustavad heaolupiirkonna 6-10 omavalitsust ja rahvaarv keskmiselt on ligi 300 000.

Nurmijärvi kuulub Kesk-Uusimaa heaolupiirkonda ning Espoo Lääne-Uusimaa heaolupiirkonda. Heaolupiirkondade süsteemi kavandati Soomes ligi 20 aastat ning nüüdseks on reform töös kolmandat aastat. Teenuseid kujundatakse piirkondade vajadustest lähtuvalt – seal, kus on rohkem eakaid elanikke, pööratakse suuremat tähelepanu eakatele suunatud teenustele. Samuti arvestatakse elanikkonna mitmekesisusega, kuna piirkondades elab väga erineva kultuuri- ja rahvustaustaga inimesi.

Õppereisi esimese päeva juht oli Lääne-Uusimaa heaolupiirkonna juhtiv sotsiaaltöötaja Riina Mattila, kes tutvustas Soome sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi korraldust pärast 2023. aasta reformi ning rääkis teenuste integratsioonist heaolupiirkondades. Espoos külastati perekeskust ja Samaria tervisekeskust, kus saadi ülevaade Soome esmatasandi tervishoiu toimimisest. Tervisekeskuse juhataja ütles, et neil kulub väga suur aeg sotsiaalprobleemidega tegelemisel – Soomes ei ole ametis hoolduskoordinaatoreid nagu meil Raplamaal, mis tähendab, et me oleme väga õigel teel!

Teisel päeval juhatas programmi Merja Winha-Järvinen – endine Nurmijärvi kauaaegne valla noorsootöö juht ning Rapla maakonna hõbedase vapimärgi laureaat. Päeva jooksul külastati Heikkari teenustemaja, kus pakutakse teenuseid nii kohapeal elavatele kui ka kodus elavatele eakatele ning kus olulisel kohal on vabatahtlike kaasamine. Lisaks tutvuti Rajamäki põhikooliga, 7-Venna Kooliga, kuhu on koondatud heaolupiirkonna ennetavad teenused, ning Kiljava rehabilitatsioonikeskusega. Õppereis lõppes Kissankello seniorkeskuse külastusega.

Kohtumised ja arutelud andsid Raplamaa esindajatele väärtuslikke teadmisi inimkesksete ja lõimitud teenuste arendamisest ning kinnitasid, kui oluline on eri valdkondade koostöö kogukonna heaolu toetamisel. Reis tekitas ka väga hea pinnase omavaheliseks koostööks –

maakonna inimesed said rohkem tuttavaks ja vallavanemad said rohkem teada sotsiaaltööst. TERVIKu loomine algas õppereisil!

______________________________________________________________________________________