484 4050

haigla@raplahaigla.ee

* Elektrokardiograafia (EKG) – on südamelihase talitluse korral keha pinnal avalduvate pingekõikumiste graafiline registreerimine. Registreerimise tulemusena saadud elektrokardiogrammi (EKG) kujule avaldavad mõju rindkere seina paksus, naha elektriline takistus, südame asend. Kuid tihti ei saa ühekordse EKG alusel haigust välistada, mistõttu tuleb elektrokardiograafiat korrata või kasutada mõnda teist südame uurimise meetodit. Elektrokardiograafia on baasmeetodiks mitmele teisele südameuuringule.


* Holter-monitooring – on meetodi kasutuselevõtja nime järgi nimetatud EKG 24-tunnine pidev registreerimine (Holter-EKG). Uuring toimub kas haiglas või ambulatoorselt. Vastupidiselt lühiajalisele lamades registreeritud EKGle salvestatakse sellel uuringul EKG igapäevase tegevuse ja öörahu tingimustes. Uuringu andmed sisestatakse arvutisse ning järgneb nende analüüsimine. Eriti vajalik on see uuring südame rütmihäirete avastamiseks, elektriliste juhtehäirete ja blokaadide kindlakstegemiseks ning ravi tõhususe hindamiseks. Ühekordsel EKG tegemisel südame rütmi- ja erutusjuhte häired ei pruugi avalduda. 

Ööpäevane vererõhu Holter-uuring: s.o. vererõhu ja pulsi sageduse registreerimine ööpäevaringselt vastava programmi järgi. Vererõhu 24 tunni monitooringul mõõdab aparaat vererõhu väärtused 24 tunni jooksul. Vererõhu 24 tunni monitooringu näidustuseks on:  kõrgenenud vererõhu väärtused, kõrgvererõhuvastase ravi efektiivsuse hindamine.


*  Koormustest – Kui patsiendil esinevad südamehaigusele viitavad sümptomid koormuse ajal (rinnakutagune valu, õhupuudus), siis tehakse koormustest (veloergomeetril, liikurrajal) ning registreeritakse EKG koormuse ajal ja koormusjärgselt, kuna paljudel juhtudel ei ole südamehaigusest tingitud muutused rahuoleku EKG-l määratavad, vaid ilmnevad koormustestil. Meie haiglas  on praegu veloergomeetria (rattasõit), mida kasutatakse eelkõige koronaarhaiguse diagnoosimiseks, kuid ka vererõhu reageerimise määramiseks, ravi efektiivsuse täpsustamiseks, varjatud patoloogia avastamiseks (rütmihäired, vererõhu muutused), koormustaluvuse määramiseks.


* Südame ultraheliuuring (ehhokardiograafia) –Ehhokardiograafia abil saadakse ultraheli abil kujutis südame ehitusest ning töötamisest.  Selleks kasutatakse spetsiaalset andurit, mis kiirgab ultraheli ning samal ajal registreerib südame osadelt tagasipeegelduvaid ultrahelilaineid. 

Uuringuga saab hinnata:
     – südamekambrite mõõtmeid ja ehitust ning võimalikke haiguslikke muutusi,
     – südamelihase töövõimet,
     – südameklappide ehitust ja liikumisvõimet,
     – südames esinevate verevoolude suunda ja kiirust,
     – südamepauna seisundit.

Uuringuks ettevalmistus –  süüa ja juua võib nagu tavaliselt ning ei pea tegema muudatusi oma igapäevaste ravimite kasutamises.

Uuringu teostamine –  ehhokardiograafilise uuringu ajal peate lamama vasakul küljel, aega kulub umbes 30-40 minutit. Uuring on valutu ning ohutu. Seetõttu võib teostada ehhokardiograafiat korduvalt, et hinnata haiguslike muutuste kulgu.


* Spirograafia – Spirograafia (SPG) on hingamise funktsiooni uuring, mille abil hinnatakse kopsude elastsust ja mahtu, st  registreeritakse sisse- ja väljahingatava õhu mahud; uuritakse hingamisteede läbitavust forsseeritud hingamisel.

Tegemist on esmase kopsufunktsiooni uuringuga, peamise uuringuga selliste levinud haiguste, nagu astma ja kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) diagnoosimisel ja ravi jälgimisel. Samuti kasutatakse spirograafiat  koormusastma diagnoosimisel ja ravitulemuste hindamisel.

Vastunäidustused SPG-ks puuduvad. Arvestama peab aga seda, et uuringu tulemus sõltub oluliselt uuritava koostöövõimest ja pingutusest. Diagnostilise väärtusega tulemust ei ole võimalik saada kehva üldseisundiga patsientidel, tugeva köhaärrituse korral ning haigetel, kel sügav hingamine põhjustab valu.

Uuringuks ettevalmistus – enne spirograafiat ei tohi uuritav olla kasutanud lühitoimelisi bronhilõõgasteid 6 tundi enne uuringut ja/või pikatoimelisi bronhilõõgasteid 12 tundi enne uuringut

NB! Uuringutele annavad saatekirja perearst, eriarstid (sisehaiguste arst, kardioloog, kopsuarst).