Gripihooaeg kestab üldjuhul oktoobrist maini. Tavapäraselt jõuab Eestis gripiviirus ringlusse detsembri lõpus või jaanuari alguses, haigusjuhte registreeritakse kuni maini. Haigestumine hakkab hooajal kasvama jaanuaris, jõudes haripunkti veebruaris.
Tavaliselt algab gripp kõrge palaviku ja lihasvaluga, tüsistusena võib gripp tekitada kopsupõletikku, neeruvaagnapõletikku või krooniliste haiguste ägenemist. Kergemini levib ja ägedamini kulgeb A-gripp.
Eelmisel sügisel alanud ja sel kevadel lõppenud gripihooajal vaktsineeris end 2017/2018 hooajaga võrreldes enam kui kaks korda rohkem inimesi, samuti langes nii gripi tõttu surnud kui intensiivravi vajanud inimeste arv. Kui 2017/2018 gripihooajal vaktsineeris end gripi vastu enam kui 44 tuhat inimest ehk 3,2 protsenti elanikkonnast, siis selle aasta mais lõppenud gripihooajal vaktsineeris end gripi vastu enam kui 92 tuhat inimest ehk 7 protsenti Eesti elanikkonnast.
Hinnanguliselt haigestus 2018/2019 gripihooajal Eestis grippi 45 000-55 000 inimest. Oluliselt suurenes hospitaliseerimist vajanud laste ja kuni 15-aastaste noorukite osakaal, moodustades 2018/2019 gripihooajal 42,3 protsenti kõikidest hospitaliseerimist vajanud patsientidest.
Täiskasvanutele süstitakse 4-valentset gripivaktsiini üks 0,5 ml annus. Lastele alates 6 kuu vanusest manustatakse samuti üks 0,5 ml annus. Kui laps on alla 9 aasta vanune ja teda ei ole varem gripi vastu vaktsineeritud, tuleb vähemalt 4 nädala möödudes manustada teine annus.
Raplamaa haigla alustab vaktsineerimist eesolevaks perioodiks grippi haigestumise vastu. Vaktsineerimine toimub polikliiniku protseduuride kabinetis. Kaitsesüst on tasuline ning maksab 11,50 €.
Info polikliiniku registratuuris 48 44 050.
(Kasutatud Terviseameti kodulehe infot)