SA Raplamaa Haigla nõukogu otsustas kutsuda tagasi senine haiglajuht Aivar Tooming ning nimetada uueks haiglajuhiks dr Kaire Aadamsoo.
Raplamaa haigla asutamislepinguga sätestati haigla eesmärgiks jätkusuutlik tegevus üldhaiglana ning eriarstiabi pakkumise säilitamine elanikonnale, sh ambulatoorses osas vähemalt asutamise hetkel pakutud 16 arstlikul erialal.
Ligi aastase Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga võrgustunud haiglana tegutsemise ajal on Aivar Toominga juhtimisel suudetud ambulatoorsete teenuste valdkonnas kaasata täiendavalt arste ning vastu võtvate erialade valikut on isegi suurendatud. Vastavalt varasemale kokkuleppele on lõpetatud vaid iseseisva statsionaarse psühhiaatria osakonna tegevus, kuid vastavat abi osutatakse enam ambulatoorselt ning uue teenusena on käivitatud psühhiaatriline päevaravi.
Paraku on samal ajal haigla niigi raske majanduslik olukord muutunud aastaga veelgi keerulisemaks. Haigla ei suutnud püsida nõukogu poolt kinnitatud eelarves, lõpetas 2015.aasta suure kahjumiga ning kujunenud olukord tingib nõukogu poolse sekkumise tegevjuhtimisse.
Arvestades, et Raplamaa haigla võime viia läbi plaanitud hoonete rekonstrueerimine ja tervisekeskuse rajamine sõltub oluliselt ka haigla majanduslikul tulemusel põhineval iseseisval krediidivõimekusel, tegi Regionaalhaigla ühe asutajana nõukogule ettepaneku määrata ajutiselt haigla juhatajaks Regionaalhaigla esindaja, kelle ülesandeks oleks haigla tegevuskulude saneerimine ja tõhusama koostöö ülesehitamine mõlema haigla vahel.
Regionaalhaigla juhi ja Raplamaa haigla nõukogu esimehe Tõnis Alliku ettepanekust lähtuvalt valis nõukogu haigla uueks juhatajaks pikaajalise juhtimiskogemusega Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku juhataja dr Kaire Aadamsoo. Dr Aadamsoo täidab Raplamaa haigla juhi ülesandeid saneerimisperioodil, jätkates samal ajal ka Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku juhtimist. Pärast saneerimisperioodi lõppu kuulutab nõukogu Raplamaa haigla juhi kohale välja uue konkursi.
Tõnis Alliku sõnul on Regionaalhaigla võtnud selle sammuga suurema vastutuse Raplamaa haigla käekäigu eest. „Hetkel näeme, et tugevdades Raplamaa haigla juhtimist ning kahe haigla vahelist koostööd, suudame haigla välja aidata majanduslikust surutisest. Soovime seejuures säilitada ka olemasolevaid arstiabi teenuseid“, ütles Allik. „Regionaalhaigla igakülgne tugi Raplamaa haiglale on olemas ja jätkub ning olen kindel, et suudame haiglat juhtida asutamislepingus kokkulepitud eesmärkide suunas“, kinnitas Allik.
Teise Regionaalhaiglaga võrgustunud haigla, Läänemaa haigla, finantsolukord on positiivne ning juhtkond on saavutanud nõukogu poolt püstitatud eesmärgid.
