Author Archives: tiit.romulus

  • -

Ootame vaktsineerima

Tags : 

Ootame vaktsineerima 1956 aastal ja varem sündinud inimesi ning 1961.a aastal ja varem sündinud COVID-19 riskirühma kuuluvaid inimesi.

Juhul, kui digiregistratuuri kaudu registreerimine ei õnnestu, siis palun helistage haigla registratuuri – 4844050, tööpäevadel kell 8-16


  • -

  • -

EAL üldkogu avaldus 5.detsembril

Tags : 

Eesti Arstide Liidu üldkogu avaldus

Kogu maailm mõistab täna paremini kui kunagi varem, et tervis on kallis. Märgatakse arste, õdesid, politseinikke, päästjaid, õpetajaid ja paljusid teisi, kes ei saa jääda kodukontorisse. Nad on eesliinil alati, mitte ainult epideemia ajal. Riigi juhtimises ja kogu ühiskonna mõtteviisis on vaja muutust, et väärtustada nende tööd senisest palju paremini.

Tervishoiutöötajate puudusest, pensionieas arstide suurest osakaalust ja napist järelkasvust on palju räägitud, kuid probleemide lahendamiseks vähe tehtud. Meie meditsiinisüsteem toimib tänu arstide ja õdede ülekoormusele ning mitmel kohal töötamisele. Hädaolukorraks lisaressursse ei ole. Riigi arenguseire keskus raporteeris, et tervishoiu rahastuskriis jõuab kätte juba lähema viie aasta jooksul.

Praegu tõdeb valitsus, et rohkem voodikohti ja hingamisaparaate ei aita patsiente, kui ei jätku ravijaid. Soovime, et see mõistmine jääb püsima ka koroonajärgsel ajal, tervishoidu hakatakse rahastama kestlikult ja riigieelarves seatakse prioriteediks investeeringud inimeste tervisesse.

Viimastel aastatel on arstide välismaale tööle minekut oluliselt vähendanud kollektiivlepinguga tagatud palga- ja töötingimuste paranemine. See järjepidevus ei tohi katkeda. Samuti vajavad tervishoiutöötajad turvatundeks paremaid sotsiaalseid tagatisi töövõime kaotuse korral, kuna lisaks nakkusohule on ravitöös teisigi riske.

Eesti tervishoiusüsteem on seni koroonakriisis hakkama saanud. Sellele on kaasa aidanud kogu rahvas. Täname kõiki inimesi, kes hoiavad ennast ja teisi ega kuula libaõpetusi. Tunnustame teadlasi riigijuhtide targa ja väsimatu nõustamise ning riigijuhte nende nõu kuulda võtmise eest. Imetleme välitestijate ja terviseameti koroonadetektiivide töövõimet ning kiidame ajakirjanike panust inimeste harimisel epidemioloogia ja biostatistika kiirkursustega.

Tervist mõjutavad kõige rohkem meie igapäevased valikud. Muudame uueks normiks, et ei lähe haigena tööle, kooli ega seltskonda. Valitsus tegi õige otsuse maksta haigushüvitist alates teisest päevast. Kutsume tööandjaid üles tasustama ka esimest päeva, eriti nakkushaiguste korral.

Arstide liit on uhke kõigi kolleegide üle, kes kohanesid päevapealt ümbertõstetud osakondade ja ebamugava kaitseriietusega ning läksid appi teiste raviasutuste tervishoiutöötajatele. Keerulises olukorras oleme toime tulnud kaugvastuvõttudega ja omandanud uued ravijuhendid.  Arstitudengid ja residendid aga leiutasid koostöös õppejõududega uusi paindlikke õppevorme, et arstide ettevalmistus ja tuleviku arstiabi kvaliteet ei kannataks. Need kogemused aitavad toime tulla nii praeguse epideemia kui võimalike tulevaste hädaolukordadega.

Järgmisel aastal tähistab Eesti Arstide Liit juubelit. 100 aastat ühistegevust kinnitab, et saame alati toetuda üksteisele ja tänu sellele võivad meile loota ka patsiendid.

5.detsembril 2020
Eesti Arstide Liit

 


  • -

Kopsuhaigus ja kaitsemask: miks, mida ja kuidas?

Tags : 

Maskide kohta ringleb palju valeinfot, ent just kroonilise kopsuhaigusega inimestel on vaja end viiruse eest eriti hoolikalt kaitsta. Samas on tõsi see, et maski esmakordsel kandmisel võivad psühholoogilise pinge ja ärevuse või vale kasutuse tõttu tekkida ebameeldivad aistingud. Seetõttu selgitab PERHi pulmonoloog dr Pille Mukk, mida peaks kopsuhaigustega inimesed arvestama maski valimisel, kandmisel ja ravi ajastamisel.

Täpsemalt loe siit


  • -

Raplamaa Haigla juhina jätkab dr Pille Mukk

Tags : 

Viimased kaks aastat Raplamaa Haiglat juhtinud dr Pille Mukk jätkab selles ametis veel kolm aastat.

Sellise üksmeelse otsuse tegi Raplamaa Haigla nõukogu viimasel koosolekul. Pille Mukk esitas nõukogule visiooni haigla edasisest arengust, mis avaldas muljet nii käsitluse terviklikkuse kui kompaktsusega. Haigla nõukogu esimees Agris Peedu leiab, et Pille Mukk on suurepäraselt ära kasutanud oma paralleelse töö Raplas ja Regionaalhaigla pulmonoloogiakeskuse juhina ning selle kaudu on kasvanud kahe haigla sisuline koostöö. “Haiglate integratsioon on hästi edenenud. Dr Muki senine töö ja esitatud tulevikunägemuse mitmekülgsus annavad usu, et Raplamaa Haigla tegevus Regionaalhaigla grupis parandab Raplamaa inimeste jaoks arstiabi kvaliteeti,” lisas Peedu.

Haigla sai edukalt hakkama Covid-19 põhjustatud töö ümberkorraldamisega ja plaanilise töö taastamisega. Süveneb koostöö perearstidega, kes nüüd juba üle aasta tegutsevad haigla poolt renoveeritud esmatasandi tervisekeskuses. Margus Jaanson, Raplamaa Omavalitsuste Liidu esindaja nõukogus, avaldas lootust, et haigla tubli töö viimastel aastatel leiaks enamat kajastamist ka maakonna meedias.


  • -

  • -

Verekeskuse väljasõit Raplasse

Tags : 

Head Rapla ja Raplamaa doonorid!

Esmaspäeval, 14. septembril kell 10.00-14.00 toimub Rapla Kultuurikeskuse saalis (Tallinna mnt 17a) järjekordne Rapla doonoripäev. Tule tee kauneim kingitus!
NB! Palume eelnevalt verekeskuse kodulehel aeg ette registeerida: www.verekeskus.ee
Sobid doonoriks, kui oled:
• 18-60 aastane
• kehakaaluga üle 50 kg
• terve, puhanud ja söönud
Enne tulekut tutvu kindlasti ka lisainfoga https://verekeskus.ee/

  • -

  • -

Kuidas vältida koroonaviirusesse nakatumist ning mida teha kahtluse korral?

Tags : 

 Pese käsi sooja voolava vee ja seebiga, vajaduse korral kasuta alkoholipõhist desinfitseerimisvahendit.

Väldi kontakti. Hoia distantsi vahet inimestega, kes köhivad või aevastavad. Kui seisad haigusnähtudega inimese lähedal, võid ka ise haigestuda.

Ära katsu silmi, nina ja suud. Kui puudutad neid mustade kätega, siis võib viirus kanduda ka sinule edasi.

Jälgi oma tervist ja püsi kodus. Kui sul on palavik, köha ja hingamisraskused, otsi varakult abi. Helista perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220.

Kui sul on kerged hingamisteede haigusnähud, järgi hoolikalt tavapäraseid kätehügieeni nõudeid ning püsi kodus, kuni oled tervenenud.

Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see kohe prügikasti ja puhasta käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.

Kui katad oma suu ja nina, takistab see pisikute ja viiruste levimist. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele.


  • -

Haigekassa ootab naisi taas sõeluuringutele

Tags : 

Riigis kehtivad eriolukorra järgsed leevendusmeetmed annavad taas võimaluse arstile pöörduda ning seetõttu ootabki haigekassa taas kõiki naisi rinnavähi sõeluuringule. Uuring on ravikindlustatud naistele tasuta.

„Rinnavähki on võimalik avastada enne, kui kasvaja on tekitanud kaebusi ja organismis levima hakanud. Seetõttu on rinnavähi varajane avastamine ülioluline, kuna võimaldab alustada ravi õigeaegselt ning haigust on võimalik edukamalt ravida,” ütles haigekassa esmatasandi teenuste peaspetsialist Made Bambus.

Eestis kutsutakse rinnavähi sõeluuringule 50–69-aastaseid ravikindlustatud naisi iga kahe aasta järel. Tänavu on kutsutud sõeluuringule ravikindlustatud naised, kes on sündinud aastatel 1953, 1954, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968 ja 1970.

Sihtrühma kuuluvatele naistele saadab vähi sõeluuringute register läbi rahvastikuregistri e-postile nimelise kutse. Kui e-posti aadress puudub, siis saadetakse paberkutse rahvastikuregistris märgitud aadressile. Seepärast on väga oluline, et iga naine kontrolliks oma kontaktandmete õigsust rahvastikuregistris. Seda saab teha läbi riigiportaali eesti.ee. Kutsele on märgitud kõikide uuringuid teostavate raviasutuste kontaktid ning saatekiri sõeluuringule on leitav patsiendiportaalist www.digilugu.ee.

Uuringus osalemiseks aga ei pea ilmtingimata jääma kutset ootama. Kui Sinu sünniaasta on tänavuste kutsesaajate nimekirjas, tuleb helistada endale sobivasse tervishoiuasutusse. Lisaks haiglatele on võimalik rinnavähi sõeluuringut teha ka mammograafiabussides, mis külastavad Eesti erinevaid maakondi terve aasta vältel. Sõeluuringut teostavate raviasutuste ja mammograafiabusside kontaktid on leitavad haigekassa veebilehelt

Rinnauuringule saab minna ka sõeluuringu väliselt ning selleks ei pea kuuluma sõeluuringu sihtrühma. Uuringule minekuks on esmalt vajalik pöörduda pere- või naistearsti poole, kes kontrollib patsiendi tervist ja vajadusel suunab rinnauuringule. Ida-Tallinna Keskhaiglas ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas on rinnakabinetid, kuhu saab pöörduda ka ilma saatekirjata. 

Mammograafiat tehakse alates 30. eluaastast rinnakaebustega naistele arsti saatekirja alusel ja alates 50. eluaastast ennetusena iga kahe aasta järel.

Sõeluuringu käigus kasutatakse rinnanäärme radioloogilist uuringut ehk mammograafiat, mis on tervisele ohutu.